Meriväljal on elanud tuntud kirjanikest Juhan Smuul (1922-1971), aadressil Kesk tee 13. Seal asunud viilkatusega maja ostis 1930 aastatel teatritegelane ja ajakirja „Teater“ toimetaja Eduard Reining. Ta lasi hoone ümber ehitada ning andis sellele moodsama välimuse. Pärast sõda elas majas Olga Lauristin ja Hendrik Allik oma lastega – Marju Lauristini ja Jaak Allikuga. 1957-1968 elas Kesk tee 13 majas põllumajandusminister Edgar Tõnurist oma perega. Nende järel kirjanik Juhan Smuul.

 

Meriväljal elas ka tuntud lastekirjanik Iko Maran (1915-1999). Tema raamatut „Tuline jäätis“ teavad kõik. Põhiprobleemiks "Tulises jäätises" on võimatu võimalikkus, selle üle võib juurelda ühelt poolt mõtlemist alustav laps ja teiselt poolt suure abstraktsioonivõimega täiskasvanu. Ja nad võivad kohtuda verbaalsel pinnal, näiteks lasteraamatus, kus nii mõndagi saab olla võimalik ka siis, kui seda puust valmis nikerdada on võimatu. Ja ühest meelest võib siis teise meelde üle minna avarust ja mõtlemisilu. Nii sünnib meelte järjepidevus. Haaviku tee 13 on lastekirjanik Iko Marani ehitatud maja.

 

Kuigi meile teadolevalt ei ole Jaan Kross Meriväljal elanud, vaid korraks ehk vaid elamist üürinud, on ta siiski pidanud Meriväljat kauniks kohaks. Fotol koos tädipojaga Merivälja muulil.

 

Veel on elanud Meriväljal kirjanik Jakob Mändmets (1871-1930). (tema poeg on Endel Lippmaa). Kesk tee 32 on tema rahadega ehitatud maja Estonia teatri primadonnale Olga Torokoff-Tiedebergile. Ei ole täpselt teada, kas ta ka ise elas seal ning kas tal oli lisaks veel maja Meriväljal.

 

Meriväljal on elanud ka Jaan Lattik (1878-1967). Temalt on ilmunud jutukogud, jutustusi ja reisikirju, paguluses on ta kirjutanud jutustusi ja mälestusi. Silmapaistvad on tema kodu ja lapsepõlve kujutavad humoristlikud lühijutud, milles on jälgitud lapse mõtte- ja kõneviisi ning kasutatud murdekeelt (Võru keel) Teda peetakse ka võrukeelse proosakirjanduse klassikuks. Ta oli ka haridusminister (1926-1927) ja välisminister (1928-1931). Tema tütar abiellus Pätsi pojaga ning nad saadeti Siberisse. Jaan Lattik põgenes Rootsi 1944. On meenutatud, et kui toimus tema maja sisseõnnistamine Ida teel, oli see üleni valge maja, ruumid olid valged ja toas oli suur valge tiibklaver.

 

(Jutu koostas Merivälja Selts)