14.03. emakeelepäeval luuletasid 5C klassi õpilased toredaid luuletusi Eestimaast. Juhendaja Eva Pettinen
Kallis Eesti kaunis maa, miljon hinge elab seal.
Kaugel maa ja mere taga väike riigikene on seal.
Sini, must ja valge selle lemmik värvid.
Vana linnas vanad härrad uuditavad Eestit.
Eesti on meil 105, vana, kuid ikka heas vormis.
Eestimaa on vaba maa, ootame siin kõiki me.
Õpetajad kallid meil eesti keele suhu panid.
Rukkilii meil rahvuslill, president meil Alar Karis.
Eesti on meil uhke maa, ühe suure kalli väärib ta.
Kaule maa ja mere taga lõppeb meie imereis.
(Andrian Ajando)
Eestimaa on ilm ja ilu nagu isamaa,
seda austa päevad otsa nii palju kui sa saad.
Rahvariideid ilma viiteid silma jäävad.
kui sa Eestit päevad otsa silmitsed ja vaatad.
Eestimaal on soojust palju aga talvekuul
kaob see soojus nagu lehed kui on tuul.
Külmus tuleb lumi sajab kõll see on tore,
aga kui nohu tuleb, istud kodus mõtled et elu on küll jube.
Talv lõppeb, kevad tuleb pori lompe silmitsed,
kui on jope, kummikud hüppad sisse kohe.
Oota veidi suvi tuleb siis saad minna rnada,
ära unusta oma rätikut kaasa endaga kanda.
(Aron Markus Antons)
Eestimaa töökatel talupoegadel,
Eestimaa virkadel peretütardel
neil elu polnud lihtne isamaal,
töö oli nende terve päevaplaan.
Banaanist unistadagi ei võinud
kättesaamatuks jäi e-hääletuse võidud.
Ei vanaaegne elu lihtne olnd,
kui kõigest sellest vaid näed und.
(Ketrin Kalle)
EESTI KEELE ÕPETAJA
Kes õpetab mul eesti keelt?
Mis kannab õhus eesti meelt?
Mis teeb me keele põhaks hinges?
Kas keelevigurid on vinged?
Kas ema-isa rolli kandes
anname me põha vande?
Olla kohal emakeeles,
hingekeeles, eesti meeles?
Või on see kooliõpetaja,
kes paneb paika keelepära?
Või sõpruskonna jutuvadas?
Sissetallatud on võõras rada.
Eesti keele väärtus tõuseb
peas, südames ja hinges,
aeg, vääretushinnangud ja kombed,
kui hindad eestipärast homset!
(õpetaja Eva Pettinen)
Viimati muudetud 15.03.2023.
