„Turvalise koolitee“ programmi esimeses lennus osaleb 15 Tallinna kooli, mille ümbruses esineb probleeme ohutute jalgsi- ja rattaühendustega, sõiduteede ületuskohtade, autode peatumiskohtade või liiklust rahustavate meetmetega. Lähiaastatel jõuab programm kõigi sekkumist vajavate Tallinna koolideni.

 

„Programmi raames analüüsitakse väljavalitud koolide ümbrust ning koostöös kooli juhtkonna, lapsevanemate, kohaliku kogukonna ning liiklusspetsialistidega töötatakse välja lahendused, kuidas kiirelt ja soodsalt paigaldatavate liikluskorralduslike vahenditega – näiteks pollarite, liiklusmärkide või taimekastide abil – saab kooli ümbruse ja laste koolitee juba sel aastal turvalisemaks muuta. Sellised lahendused on planeeritud kestma mõne aasta ning nende toimivuse korral saab teha otsuseid suuremateks investeeringuteks ja ümberehitusteks koolide läheduses,“ selgitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti avaliku ruumi kavandamise juht Liina-Liis Pihu.

 

2022. aastal kogus Keskkonna- ja Kommunaalamet linnaosavalitsustelt sisendit erinevatel teemadel, sealhulgas probleemsete kooliümbruste kohta. Esimesse lendu on kutsunud koolid sellest nimekirjast, võttes arvesse piirkondlikku tasakaalustatust. Hetkel on programmi registreeritud 15 kooli: Merivälja Kool, Tallinna 21. Kool, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Muusika ja Balletikool, Lasnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna 53. Keskkool, Tallinna Kivimäe Põhikool, Ristiku Põhikool, Nõmme Põhikool ja Tallinna Mahtra Põhikool.

 

Liikluskorraldusprojekti alusel rakendatavad ajutised ja kiired lahendused viiakse ellu sel suvel ja uusi lahendusi testitakse uuel kooliaastal sügisel. Ajutiste pilootprojektide kestvus on ligikaudu üks kuu ja need viiakse ellu kergelt paigaldatavate ja teisaldatavate elementide abil. Püsivamate liikluskorralduvahenditega teostatavad kiired lahendused rakendatakse üldjuhul 1-2 aastaks.

 

Kohtades, kus on tungiv vajadus uue või parendatud taristu järele, on ette nähtud kõnniteede, ülekäiguradade või künniste rajamine.

 

Ajutiste pilootide ja kiirete lahenduste kogemuste baasil töötatakse välja terviklikud kooli ümbruse muutmise lahendused, kus kombineeritakse nii taristu rekonstrueerimist ja ehitust kui ka jäädavad liikluskorralduslikud muudatused.

 

Komplekslahendusi hakatakse ellu viima 2025. aastast, võttes arvesse kogemus ja kasutajate tagasiside esimeste kiirete lahenduste toimivuse osas.

 

Programmi eesmärgid lähtuvad linna arengustrateegia sihist „Terve Tallinn liigub“ ning liikuvuse valdkonna eesmärgist suurendada üldhariduskoolide õpilaste osakaalu vanuses 7-14 aastat, kes liiguvad iseseisvalt kooli, huviringi ja trenni 90 protsendini aastaks 2035. Tallinna rattastrateegia 2018–2027 on seadnud sihiks, et rattasõidu osakaal jõuaks 11 protsendini kõikidest liikumisviisidest ja sealhulgas 25 protsendini kodu ja kooli vahel liikumisest. Kava kaasnevaks mõjuks on koolide ümbruse avaliku ruumi atraktiivsuse ja aktiivse kasutamise võimaluste suurenemine, mis aitab kaasa strateegia sihtide „Sõbralik linnaruum“ ja „Kodu, mis algab tänavast“ saavutamisele.

 

Kooliümbruste turvalisemaks muutmiseks on Tallinna tänavuses eelarves määratud 400 000 eurot.